Peamised ajendajad on tehnoloogiline areng, avaliku ja erasektori vajadus suurendada efektiivsust, parem andmete kasutus ning konkurentsivõime. Selle tulemuseks paranevad teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, tekivad uued ärimudelid ning suureneb andmete väärtus analüüsiks ja otsustamiseks. Samuti nähakse digitaliseerimist kui vahendit suurema läbipaistvuse ja kaasatuse saavutamiseks.
Väljakutsed hõlmavad andmete turvalisust ja privaatsust, küberohtude maandamist, oskuste ja koolituse vajadust, suurenevaid investeeringuid ning tehnilise ja regulatiivse raamistiku ühtlustamist. Ebapiisav või killustunud interoperabiliteet võib takistada süsteemide koostööd. Samuti süveneb digitaalne lõhe, kui erinevad piirkonnad ja ettevõtted ei ole samas tempos.
Juhtimine ja arendustegevus eeldavad selget strateegiat, koostööd, standardide järgmist ja arhitektuuri kokkuleppeid, andmete kvaliteedi ja haldamise fookust. Andmete haldamine, metadata, turvalisus ja valdkonnapõhised õigusnormid on digitaliseerumise keskmes. Kestlik digitaliseerumine nõuab investeeringuid ning suutlikkust pidevalt uuendada oskusi ja infrastruktuuri.
Näited riikide tasandil hõlmavad e-teenuseid, andmevahetusplatvorme ja digitaalset identiteeti ning terviseseadmete digitaliseerimist. Eestis on digitaliseerumine olnud märkimisväärne osa ühiskonna arendamisel: e-valitsus, X-Road, e-ID ja digitaalsed teenused on näited. Erasektoris soodustab digitaliseerumine digitaliseeritud töövoogude, elektroonilise dokumentide vahetuse ja kliendiandmete analüüsi kasutuselevõttu.
Kokkuvõtteks on digitaliseerumine laialdane kultuuriline, organisatsiooniline ja tehnoloogiline muutus, mis ühendab digitaalsete tehnoloogiate laialdast kasutuselevõttu ja andmepõhiseid otsustusprotsesse. Edu sõltub oskuste, investeeringute, standardide ning turvalisuse tasakaalustamisest ja suutlikkusest kohaneda ning innovatsioonis püsida.