digiteerimisest

Digiteerimine on protsess, mille käigus füüsilised või analoogsed materjalid teisendatakse digitaalseks kujutiseks. See hõlmab tavaliselt skaneerimist, piltide või helide ning videofailide loomist ning teksti OCR-iga märkimist. Digiteerimise eesmärk on parandada ligipääsetavust, otsitavust ja pikaajalist säilitatavust.

Protsess hõlmab ka metaandmete loomist ja kvaliteedikontrolli. Failiformaadid valitakse pikaajaliseks säilitamiseks, sageli TIFF või PDF/A; pildifailide puhul võivad olla JPEG või PNG. Metadatas võivad järgida standardeid nagu Dublin Core, PREMIS või METS, mis aitavad säilitada konteksti, autentsust ja tehnilise teabe.

Digiteerimine on oluline paljudes valdkondades: raamatukogudes, arhiveerimises, kultuuripärandis, ettevõtte- ja avalikus sektoris, hariduses ning meditsiinis. Digiteeritud teave võimaldab teksti otsimist, kättesaadavuse kasvamist ning füüsiliste materjalide ruumi säästmist; see on sageli esmane samm digitaliseerimise teel.

Väljakutsed hõlmavad kulusid, kvaliteeti, autoriõigust ja privaatsust, tehnilist säilitamist ning pikaajalist vormingute ja platvormide ühilduvust. Edukas digiteerimine nõuab hoolikat planeerimist, standardiseerimist ja regulaarset uuendamist. Digiteerimine seab aluse laiemale ligipääsetavusele ja säilitatavusele ning on sageli esimene samm digitaalse teabekeskkonna loomisel.