desinformatsiooni

Desinformatsioon tähistab teadlikult levitatavat valeinfot või eksitavat sisu, mille eesmärk on tekitada vale arusaam, mõjutada arvamust või kahjustada isikut, rühma või riigi huve. See on strateegiline ja koordineeritud ning erineb juhuslikust või kogemata levitatud valeinfost, kuna selle taga on kavatsus mõjutada ühiskondlikku diskursust või demokraatilisi protsesse.

Levimus ja mehhanismid. Desinformatsioon levib peamiselt sotsiaalmeedia, sõnumirakenduste ja blogide kaudu, kus autentsuse illusioon ning usutav kontekst suurendavad levikut. Selles võivad kasutuses olla automatiseeritud kontod (botsid), luuvalised teadlane või ekspertrollid, valefotod, manipuleeritud videod (deepfake) ning kontekstist välja rebitud factsid. Sageli ühendatakse mitu tehnikat ja aitasid algsetele kampaaniatele laieldamist.

Mõõtmed ja mõju. Desinformatsioon võib mõjutada valimisi, avalikku tervist, ühiskondlikku usaldust ning rahvusvahelist mainekuju. See võib süvendada polariseerumist, vähendada usaldust meediakajastusse ning luua ebakindlust oluliste institutsioonide vastu. Samuti on oluline eristada desinformatsiooni tahtlikkust: eesmärgiga manipuleerida erineb juhuslikust või ebatäpsest teabest.

Vastumeetmed. Vastuseks levikule arendatakse faktikontrolli, meediakirjaoskust ja kriitilist mõtlemist, suurendatakse platvormide läbipaistvust ning arendatakse rahvusvahelist koostööd ning juriidilisi. Täpne ennetus hõlmab ka usaldusväärsete allikate märgistamist ja selget viitamist, et vähendada eksitavate materjalide mõju.