demodulatsioonis

Demodulatsioonis on signaali töötlemise protsess, mille eesmärk on taastada informatsioon, mis on kodifitseeritud modulatsiooniga. See on vastupidi modulatsioonile, kus informatsioon (nt vooluhulk, frekvens, faas või polarisatsioon) muudab kantjafrekventsi signaali omadusi. Demodulatsioonis eraldatakse kantjafrekventsist kantjasta signaal, et saada algne informatsioon tagasi.

Demodulatsiooni meetodeid valitakse alati sõltuvalt modulatsiooni tüübist. Näiteks:

- Amplitudmodulatsioonis (AM) kasutatakse enamasti diooddemodulaatorit või superheteroodinprincipi, kus kantjasta signaal konverteeritakse madalamale frekvensile ja filtreeritakse.

- Faasimodulatsioonis (FM) kasutatakse faasidetektoreid või numerilisi meetodeid, nagu PLL (Phase-Locked Loop), et taastada algne signaal.

- Digitaalses modulatsioonis, nagu QAM (Quadrature Amplitude Modulation), kasutatakse digitaalseid demodulaatoreid, näiteks AD-omavahelte, filtreid ja dekodeerijaid, et taastada binäärne andmed.

Demodulatsioon toimub nii analoog- kui ka digitaalsetes süsteemides. Ajalase signaali puhul kasutatakse tavaliselt analoogset demodulatsiooni, näiteks raadiojaamades, kus AM- või FM-signaalid taastatakse kuuldemängijates. Digitaalses kommunikatsioonis, nagu Wi-Fi või mobiilvõrkudes, kasutatakse digitaalseid demodulaatoreid, et andmed taastada ja edastada arvutisse või muusse seadmesse.

Demodulatsiooni efektiivsus sõltub kantjasta signaali kvaliteedist, ruumilistest takistustest ja demodulaatori tehnilisest suutlikkusest. Väärikas demodulatsioon tagab andmete täpsuse ja vähendab häireid, mis võivad tekitada signaali vääristumist.