Demodulatsiooni

Demodulatsioon on protsess, mille käigus moduleeritud signaalist eraldatakse algne teave. See on vastuvõtjas peamine tööetapp paljudes sidekanalites, kus informatsioon edastatakse kandja abil ja tuleb taastada analoog- või digitaalsel kujul.

Analoogdemodulatsioon hõlmab peamiselt AM-, FM- ja PM-demodulatsiooni. AM-demodulatsioon eraldab info amplituudi variatsioonidest; sageli kasutatakse envelope detektorit või sarnaseid lahendusi. FM- ja PM-demodulatsioonid baseeruvad sagedus- või faasi muutustel ning vajavad sagedusdetektorit või faasijaama ning sageli faasi ja keskne juhtimise taastamist, et info õigesti taastada.

Digitaaldemodulatsioon taotleb bittide või sümbolite taastamist näitajate põhjal. Kasutatakse koherentset demodulatsiooni (kandja faasiga kohandatud demodulatsioon) või mitte-koherentset demodulatsiooni. Levinud digitaalmodulatsioonid on QAM, PSK ja FSK, kus iga sümbol kannab mitu bitti. Demodulatsioonile sageli lisanduvad kanalivõtu parandused, nagu equalization, ajastus- ja sünkronsuskorraldus ning veaotsus.

Rakendused ja väljakutsed: demodulatsioon on kriitiline komponent raadioside, televi听iooni, satelliit- ja mobiilsidesüsteemides. See peab taluma müra, kadu ja viivitusi ning tagama täpse carrieri ja ajastuse taastamise. Erinevad kanaliomadused ja modulatsioonitüübid mõjutavad valiitehnikat ja jõudlust.