deformatsioonid

Deformatsioonid on keha või materjali geomeetrilise suuruse või kujundi muutus, mis tekib jõu, temperatuuri või muude välismõjude toimel. Deformatsioonid võivad olla ajaliselt lühikesed või pikaajalised ning need võivad kaduda jõu eemaldamisel või jääda püsima. Põhilised tüübid on elastne deformatsioon (taastub koormuse eemaldamisel), plastiline deformatsioon (kuju muutus püsib) ning viskoelastiline deformatsioon (kombinatsioon).

Materialiteaduses ja mehhaanilises käitumises eristatakse peamiselt elastsust, plastilisust ja viskoossust. Elastne deformatsioon on tavaliselt proportsionaalne koormusega ja pärast jõu kõrvaldamist kaob; plastiline deformatsioon jätkub koormuse eemaldamisel ning kuju ei palaa. Viskoelised deformatsioonid näitavad ajast sõltuvat käitumist, kus osa deformatsioonist taastub ja osa püsib.

Geoloogias käsitletakse kivimite deformatsiooni maakoores, mis avaldub voldite, murdude ja lamellide kujul. Deformatsioon tekib surve, temperatuurimuutuste ja aeglase koormuse toimel ning selle kiirus ja iseloom sõltuvad kivimi kõvadusest ning mineraalse koostisest. Pikaajaline deformatsioon väljendub metamorfismis ja maakoore rekonstrueerimisel.

Mõõtmine ja suurused: deformatsioon kirjeldatakse strainiga ε = ΔL/L0 ning koormusega σ = F/A. Elastsuse korral on σ = Eε, kus E on Youngi moodul. Deformatsiooni käitumist iseloomustab ka viskoosne ja ajaliselt sõltuv creep; creep kirjeldab aeglase deformatsiooni kasvu püsiva koormuse all.