kõvadusest

Kõvadus on materjali omadus, mis kirjeldab selle vastupanu plastilisele deformatsioonile, kriimustustele ja jälgede tekitamisele. See on oluline näitaja materjali sobivuse ja töökindluse hindamisel erinevates tööstusharudes.

Kõvadust mõõdetakse peamiselt indenteerimise testide abil. Testi käigus surutakse materjalile kindla kujuga indenter ja mõõdetakse tekkinud jälje suurust või sügavust. Tulemus sõltub kasutatavast indenteritüübist ja rakendatud koormast.

Levinumad kõvaduse mõõtmise meetodid on Vickersi, Brinelli, Rockwelli ja Knoopi testid. Mohsi skaala on mineraalide kriimustuskindluse hindamise meetod ja kasutatakse peamiselt geoloogias; tööstuses on see vähem levinud. Mohsi skaala väärtused on 1–10, kus kõrgem number tähistab suuremat kriimustuskindlust.

Kõvadus on sageli seotud kulumiskindlusega, kuid ei määra kõigi mehhaaniliste omaduste komplekti. Kõvad materjalid võivad olla rabedad, samas mõnel materjalil võib olla kõrge sitkus ja madal kõvadus. Seetõttu tuleb kõvadust alati tõlgendada koos teiste omadustega nagu tugevus, sitkus ja jäikus.

Kõvadust mõjutavad koostis, mikrostruktuur, töötlemis- ja karastamistehnikad ning lisandid. Hall-Pechi efekt näitab, et väiksemad terade suurused võivad suurendada kõvadust. Kõvaduse hindamine on kasulik kvaliteedikontrollis, materjalide valikus ja kulumisvastavuse prognoosimises.