biomajanduses

Biomajandus, ehk bioökonoomika, on majanduse haru, mis põhineb taastuvatel bioloogilistel ressurssidel ning mille eesmärk on toota toitu, energiat, materjale ja teenuseid viisil, mis on säästlik ja kliima- ning looduskeskkonna jaoks võimalikult vähese mõjuga. Biomajanduse arengul on peamised eesmärgid vähendada fossiilkütuste kasutust, suurendada innovatsiooni ja tööhõivet ning parandada ressursside tõhusust ning regionaalset konkurentsivõimet.

Peamised valdkonnad hõlmavad esmaseid bioloogilisi ressursse (põllumajandus, metsandus, kalandus ja nende jäätmete väärindamine), biopõhiseid tooteid ja materjale (bioplastid, keemiatooted, biokütused) ning biotehnoloogiat ja taristut (uurimine, arendus, testimine ja teenused). Biorefineerimisprotsessid võimaldavad biomassi jagada mitmeks toodeteks, suurendades toodete lisandväärtust.

Eesmärgid ja mõju: biomajanduse arendamine aitab vähendada süsiniku jalajälge, soodustada rohelisi investeeringuid, luua kõrge lisandväärtusega töökohti ja tugevdada toiduvõrgu ning energia julgeolekut. Euroopa Liit ning paljud riigid töötavad välja bioökonoomika strateegiaid ja riiklikke arengukavasid ning pakuvad rahastamist teadus-, arendus- ja ettevõtlussektorile.

Väljakutsed: biomassi kasutamine toidutootmises ja ökosüsteemide kaitse, toorainete kättesaadavus ja hinnad, keskkonnamõjud ning sotsiaalsed ning regulatiivsed riskid. Eduks on vaja mitmeastmelist koostööd riikide, ettevõtete ja teadusasutuste vahel ning selgeid jätkusuutlikkuse kriteeriume ja standardeid.