biokütusesse

Biokütused on biomassist saadud kütused, mida kasutakse transporti, soojus- ja elektrienergia tootmises fossiilkütuste asendamiseks. Neid liigitatakse peamiselt vedelateks kütusteks (bioetanool, biodiesel), gaasilisteks kütusteks (biogaas) ja vahel ka tahketeks kütusteks, nagu pelletid, mida kasutatakse sooja- või elektrienergia jaoks. Biokütused võivad olla pärit toidukultuuride rajalt (nt rapsi või maisi Õlide/tärklise alus) või olnud laialdasemalt keskendunud jäätmete ja mitte‑toidukomponentide arendusele.

Peamised tootmisviisid hõlmavad: bioetanooli tootmine suhkru- või tärklises sisalduvatest allikatest fermentatsiooniga etanooliks; biodiesel transesterifikatsiooniga vegetable oils või animal fats’ist; biogaasi tootmine anaerobse lagunemise kaudu orgaanilise materjali, jäätmete või väetiste koostises.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad peamiselt transporti (autod, bussid, laevad, lennukid arendustegevusega ka lendavatesse või äärmiselt vähese CO2 heitega valdkondadesse), samuti soojusenergeetika ja mõnel juhul elektrienergia. Biokütuseid hinnatakse kui vahendit, mis võib vähendada kasvuhoonegaaside emissioone, kui elutsükli mõju on väärtustatud ja kui toorainete valik ning tootmisprotsessid on jätkusuutlikud.

Sustainability ja väljakutsed hõlmavad elutsükli mõju, potentsiaalset mõju toidutarbimisele, maakasutuse muutust ja ökosüsteemide mitmekesisust. Õiguslikult reguleeritakse biokütuste tootmist ja kasutamist paljudes piirkondades, sealhulgas Euroopa Liidus, kus kehtivad jätkusuutlikkuse kriteeriumid ning eesmärgid energiaühtlustuse ja kasvuhoonegaaside vähendamise valdkonnas.

---