arvutusõiguses

Arvutusõiguses on õigusteaduse valdkond, mis tegeleb digitaaltehnoloogiate ja arvutitarkvara kasutamist ning arendamist regulevate normide analüüsi ja rakendamisega. See hõlmab nii üldiseid õiguspõhimõtteid kui ka eraldi regulatsioone, mis käsitlevad andmete töötlemist, tehnoloogilist infrastruktuuri ja digitaalsete teenuste toimimist.

Põhivaldkonnad hõlmavad isikuandmete kaitse ja privaatsuse regulatsioone (GDPR), küberturvalisust, intellektuaalomandi õigusi tarkvara ja algoritmide puhul, tarkvara litsentsimist ja kasutustingimusi (kasutuslepingud/EULA-d), e-kaubandust ja tarbijakaitset, tehisintellekti reguleerimist, pilvandmetöötlust ning digitaalsete platvormide vastutust ja lepingulist regulatsiooni.

Õiguslik raamistik põhineb peamiselt Euroopa Liidu õigusel ja Eesti riiklikul seadusandlusel; andmete kaitse, tarbijakaitse ja lepingutäitmine on tihedalt seotud. Lisaks võetakse kasutusele standardid ja kohtulahendite praktika, et lahendada arvutusõiguse eripäradega seotud probleeme.

Eestis on arvutusõiguse areng tihedalt seotud riigi digitaalse infrastruktuuriga: e-ID, X-tee andmevahetus ning digitaalsed allkirjad kujundavad nii seadusandlikku kui praktilist raami ning mõjutavad rahvusvahelist koostööd.

Väljakutsed hõlmavad andmete kaitse ja privaatsuse tagamist koos rahvusvahelise andmevoo ja piirideüleste reeglitega, algoritmide läbipaistvuse ja vastutuse suurendamist, tehisintellekti otsuste õiguspärasust ja vastutust, ning intellektuaalomandi ja innovatsiooni tasakaalustamist.