arenduskonsortsiumid

Arenduskonsortsiumid on ajutised koostöövormid, mille eesmärk on koondada erinevate osapoolte ressursid ja teadmised suurprojektide arendamiseks. Need moodustuvad tavaliselt ettevõtete, ülikoolide, avaliku sektori asutuste ning vajadusel investori või arenduspartnerite koostöös ning võivad katsetada uusi lahendusi, tehnoloogiaid või ärimudeleid.

Konsortsiumi vorm ja juhtimine varieeruvad, kuid sageli ei ole see eraldi juriidiline isik. Üksused tegutsevad kokkulepitud alusdokumendi kaudu, mis võib hõlmata lepingut, koostöölepingut või lühiajalist ühist ettevõtet. Olulised organid on juhtkomitee ja projekti juht, kes määravad strateegia, ressursid ning olulised otsused. IP-õigused, tulude jagamine ja vastutused on leppele pandud ning võivad sõltuda panusest või eraldi kokkuleppest.

Kohaldatavus ja projekti taust hõlmab sageli kinnisvara arendust, linnade ja infrastruktuuri arendust, energiasektori projekte või teadus- ja arendustegevust. Konsortsiumi ellu kutsutakse vastavalt projekti vajadusele ning see võib olla lühi- või pikaajaline, sõltuvalt eesmärgist ja rahastamisest. Protsess sisaldab ideede genereerimist, mahukamate uuringute teostamist, kavandamist, menetluste ja ehitustegevusi ning projekti lõpp- või ülevõtmisaega.

Rahaline ja muud ressursid jagunevad koostöökokkuleppe alusel. Võimalikud rahastamisallikad hõlmavad liikmete omavahendeid, laene ning riigi või Euroopa toetusvahendeid. Konsortsiumi eelised on ressursi ja teadmiste täiendamine, riskide jaotamine ning suuremahuliste projektide võimaldamine. Peamised väljakutsed on koordineerimiskulud, otsustusprotsessi keerukus, kokkulepete ja intellektuaalse vara jagamine ning konsortsiumi lõpetamine projekti lõppemisel.