antiikkAjal

antiikkAjal viitab ajaloolisele ajajärgule, mida iseloomustavad Vana-Kreeka ja Vana-Rooma tsivilisatsioonid ning nende mõju Vahemere piirkonnas ja selle lähinaabrites. Ajaulatus varieerub piirkonniti, kuid laiemalt kätkeb see perioodi umbes 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. antiikkAjal tekkisid linnriigid ja vabariigid, monarhiad ja impeeriumid ning toimus märkimisväärne kultuuriline ja tehnoloogiline areng.

Kreeka tsivilisatsioon andis aluse filosoofiale, poliitikale, teadusele ja kunstile, ning selle mõju levis laiemalt Hellenistlikus maailmas. Rooma impeerium lõi laiapõhjalise õigussüsteemi, haldusstruktuuri ja inseneeria traditsioonid, mille mõju kestev ka tänapäeval. Lisaks olid olulised Egiptuse, Mesopotaamia ja Pärsia kultuurid, mis andsid panuse kirjandusele, religioonile ja teadusele. Antiikkajal arendati kirjutamissüsteeme ning tekitasid aluse paljudele hilisemale keeltele ja akadeemilisele mõtlemisele.

Antiikkaja lõpp ei ole ühtlane lõpppunkt kogu maailma jaoks; Lääne-Rooma impeeriumi langus 5. sajandil pKr on sageli märgitud lõppu tähistavalt sündmusena, kuid idapoolne Bütsants jätkas mõningaid antiikseid traditsioone veel pikka aega. Antiikajandil kujunenud pärand mõjutab keskaja, renessansi ja kaasaegset mõtlemist ning on keskne nii õiguse, poliitika kui ka kunstiloo mõistmises.