tsivilisatsioon

Tsivilisatsioon on keeruline inimühiskond, mida iseloomustavad linnade olemasolu, spetsialiseerunud tööjaotus, keskne valitsemine, kirjalik keel ja sotsiaalne kihistumine. Sellised ühiskonnad on tavaliselt suured ja tihti rahvuslikult ning majanduslikult sidusamad ning vajavad ulatuslikku infrastruktuuri ja institutsioone.

Tsivilisatsiooni tekkimine on seotud põllumajanduse arenguga ja linnade kujunemisega. Umbes neljanda–kolmanda aastatuhande eKr tekkisid esimesed tsivilisatsioonid Mesopotaamias, Egiptuses, Induse jõe orus ja Hiinas; hiljem lisandusid kultuurid Mehhikos ja Andes. Need ühiskonnad arendasid kirja, seadusandlust, keerukaid kaubandusvõrgustikke ja monumentaalseid ehitisi.

Olulised tunnused hõlmavad linnade ja riiklike institutsioonide olemasolu, kirjalikku kultuuripärandit, majandus- ja kaubandusvõrgustikke, arenenud arhitektuuri ning selget sotsiaalset kihistumist. Valitsev класс, preestrid, käsitöölised ja talupojad moodustasid koostöös süsteemi, mille abil korraldati ressursse, tootmist ning kultuurilist elu.

Kaasaegses mõistes kasutatakse mõistet tsivilisatsioon sageli laiemalt inimkonna ajaloolise arenguna. Mõnikord rõhutatakse piirkondlikke ja kultuurilisi erinevusi ning mõiste võib olla kriitiline või eurokeskne; seepärast käsitletakse seda erinevates teaduslikes traditsioonides erinevalt ja kontekstiti.