anonüümsetamist

Anonüümsetamine (samuti anonüümiseerimine) on andmete töötlemise protsess, mille eesmärk on muuta üksikisikud nii tuvastamatuks, et nende identifitseerimine muutub väga keeruliseks või võimatuks. See hõlmab isikuandmete tuvastatavate elementide eemaldamist või muudetud kujul jagamist, et isik ei saaks otseselt ega ka kaudselt määratleda.

Tervikuna eristub anonüümsetamine pseudonimeerimisest. Pseudonimeerimisel asendatakse otsekontakt andmed püsivate pseudonüümide või kodeeringutega, kuid andmeid võib vajadusel või koos teiste andmetega re-identifitseerida. Anonüümsetamisel püütakse vähendada re-identifitseerimise riski kogu andmekogumi ulatuses nii, et identiteeti ei saaks kindlaks teha ükskõik millise või mitme täiendava andmekomplekti ühendamisel.

Võimalikud meetodid hõlmavad isikuandmete otsest eemaldamist (nimi, isikukood, aadress), andmete üldistamist või koondamist (nt vanuse gruppideks), kategooriate jaotus- või sageduse muutmist, andmete peitmist/katmist, andmete segamist või lisamist (perturbatsioon), ning vajadusel ka diferentseeritud privaatsuse meetodeid (nt differential privacy). Tehnoloogilised valikud võivad olla ka sünteetiliste andmete loomine, mis peegeldavad pärisandmete statistikat, kuid ei kirjuta üksikisikuteni.

Praktikasse rakendatakse anonüümsetamist statistikas, teadusuuringutes, tervishoius, avalikus sektoris ja äriandmete jagamisel. Euroopa Liidu andmekaitse raamistikus ei käsitata anonüümseid andmeid isikuandmetena, ning neile laieneb suurem vabadus; siiski peab tagama, et re-identifitseerimise risk on võimalik võimalikult väike. Õiguskeskkond nõuab sageli riskipõhiseid meetmeid ja läbipaistvust kasutuses ning selgelt defineeritud eesmärke.

Piirangud ja väljakutsed seisnevad suurte ja mitmekesiste andmekogumite puhul re-identifitseerimise võimaluse vähendamises ning küpsete tehnoloogiate puudulikkuses. Kõrge ulatusega või kõrge kõrvalekaldega andmestik võib nõuda täiendavaid tehnikaid ning mõnikord sünteetiliste andmete alternatiivide kaalumist.