andmekodeerimine

Andmekodeerimine on protsess, mille käigus kodeeritud või tihendatud andmed muudetakse tagasi loetavaks või töödeldavaks vormiks. See hõlmab nii lihtsat kodeerimist kui ka keerukamaid dekodeerimise või dekrüpteerimise samme. Mõiste on kasutusel nii andmete edastamise, arhiivimise kui ka andmete taasesitamise kontekstis.

Kodeerimine ja dekodeerimine on omavahel seotud, kuid erinevad mõisted. Kodeerimine ehk encoding on andmete teisendamine teise vormi, mida on tavaliselt lihtne taasesitada. Dekodeerimine tähendab vastupidist toimingut: kodeeritud andmete algsel kujul taastamist. Kui andmed on kaitstud konfidentsiaalsuse või terviklikkuse huvides muudetud krüpteerimise teel, nimetatakse vastavat protsessi sageli dekrüpteerimiseks või krüpteerimiseks ja võtme või lubade alusel ligipääsemiseks.

Tüüpilised tehnoloogiad ja näited hõlmavad base64 või URL-encodingut, mis võimaldavad andmeid edastada või talletada ohutult ja ühilduvalt. Samuti kasutatakse tihendust (nt gzip) või vorminguid nagu JSON ja XML, kus dekodeerimine tagastab algsed andmed või vasaktset struktuuri. Oluline on eristada kahte eesmärki: andmete hõlpsat transporti ja ladustamist kodeerides versus andmete kaitsmist ning taastamist õiguspärase ligipääsu korral.

Turvalisuse ja õiguslikkuse seisukohast tuleb andmekodeerimisega tegeleda vastavalt kehtivatele andmekaitse- ja ligipääsutingimustele. Dekodeerimine peaks toimuma ainult õigustatud isikute ja vastavate võtmete või võimete olemasolul.