õiguslikkuse

Õiguslikkus (õiguslikkuse) on mõiste, mis viitab kooskõlale seadusega ja kehtiva õiguskorraga. See hõlmab nii normide ja institutsioonide õiguslikkuse kui ka tegude ja otsuste lubatavust õiguse raamistikus. Õiguslikkus tähistab seega seaduste ja õigusnormide järgimist ning nende poolt defineeritud õiguste, kohustuste ja õiguslike tagajärgede kehtivust.

Õiguslikkuse ja legitiimsuse vahekord on oluline: leg alituus tähendab kohtu- ja seaduslikkust ehk õigusreeglite järgimist, kuid legitiimsus puudutab samuti autoriteedi legitimiteeti – kas ja kui suurel määral on rahvas nende toiminguid õigustatud ja usaldusväärsed. Kaasnevad mõisted on tihti seotud, kuid ei ole sünonüümid.

Õiguslikkus mängib keskset rolli õigusriigi kolmandas: seaduslikkus peab piiratama valitsuse ja õigussüsteemi toimimist, et avalik võim oleks õigustatud ja kontrollitav. Põhirõhk on õiguste kaitsel ning tagatud õiguskindlusel, mille kaudu inimesed ja organisatsioonid saavad prognoosida, milliseid toiminguid on lubatud ning millistel tingimustel võivad tekkida õiguslikud tagajärjed. Kriminaalõiguses tähendab see, et karistus ja vastutus põhinevad seadusel ning ebapiisava seadusliku aluse korral ei või keegi pidada süüdi.

Estonias kasutatakse mõistet peamiselt õigussüsteemi kvaliteedi, institutsioonide vastavuse ja õigusriigi tõrgeteta toimimise kirjeldamisel. See on tihedalt seotud õigusandmete, õiguskindluse ja inimõiguste kaitsega ning selle kontseptsioon mängib olulist rolli nii sisepoliitikas kui ka rahvusvahelises koostöös.