andmeedastuskiirused

Andmeedastuskiirus (andmete edastamise kiirus) on näitaja, kui kiiresti andmeid liiguvad ühe lähtepunkti ja sihtpunkti vahel. Seda mõõdetakse tavaliselt bitside sekundis (bps) ning suuremate kiiruste puhul kilobitsid sekundis (kbps), megabitsid sekundis (Mbps) või gigabitsid sekundis (Gbps). Oluline on eristada teoreetset maksimaalkiirust (läbilaskevõime) ja tegelikku läbivoolu (throughput): tegelik kiirus on sageli väiksem, kuna olemas on ülekanneprotsessis ülejääke ja jäätmeid.

Andmeedastuskiirusele mõjuvad tegurid hõlmavad füüsilist sidekomponenti (kõrgendatud kiudoptiline või vaskjuhtme, raadiokuigi), kasutatavat protokolli ja päiseid, võrgu koormust, latentsust ning vigade korrigeerimist. Kompleksne modulaatsioon ja märgitav bitipaaride arv sümbolites (nt baud) võivad põhjustada olukordi, kus sama bitikiirus saavutatakse erineva sümbolite arvuga sekundis. Seetõttu ei vasta baud alati bitti sekundis ning mõisteid kasutatakse kontekstis täpselt eristavalt.

Mõõtmine ja standardid: andmeedastuskiirust hinnatakse tööriistadega nagu iperf või kiirustestid (speedtest), ning see sõltub testimise tingimustest ja protokollide ülekatest. Standardvaldkonnas on oluline erinevus Etherneti (IEEE 802.3) ja traadita side (IEEE 802.11) ning mobiilside (3G/4G/5G NR) tehnoloogiate vahel.

Tavapärased näited: kodumajapidamises on levinud lairibaühendused mõnest kümnest kuni mitme saja Mbps või Gbps-lt teoreetiliste piirideni. Wifiga ühendustes sõltub kiirus kasutatava standardi (nt 802.11ac/ax) ja ruuteri ning vahemaa kvaliteedist. Võrguseadmed ja teenusepakkuja paketid annavad erinevaid kiiruspakette sõltuvalt vajadustest.