analoogisüsteemide

Analoogisüsteemid viitavad süsteemidele, mis töötavad pidevate füüsikaliste suurustega, nagu pinge, vool, temperatuur või rõhk. Need suurused võivad omandada mis tahes väärtust antud vahemikus, vastupidiselt digitaalsüsteemidele, kus väärtused on diskreetsed ja esindatud bitidena. Analoogsignaalid peegeldavad otseselt neid pidevaid füüsilisi suurusi, muutes need mõõtmiseks ja töötlemiseks sobivaks.

Näiteks helisüsteemides salvestab ja taasesitab analoogtehnoloogia helilaineid nende algsel kujul. Vinüülplaadid ja magnetofonilindid on tuntud analoogsüsteemide näited. Samuti kasutatakse analoogsüsteeme laialdaselt temperatuuri mõõtmisel termomeetritega, kus elavhõbeda või alkoholi kolonn laieneb või tõmbub kokku sõltuvalt temperatuurist, näidates seda pidevalt. Survemõõturid, mis kasutavad mehaanilisi osi rõhu mõõtmiseks, on samuti analoogsüsteemid.

Analoogsüsteemide eelised hõlmavad nende võimet edastada suurt informatsioonitihedust ja potentsiaalselt suuremat täpsust, eriti kui signaali või mõõtmise kvaliteet on kõrge. Neil ei ole diskreetimis- ja kvantifitseerimisvigadest tingitud piiranguid, mis on iseloomulikud digitaalsüsteemidele. Kuid analoogsüsteemid on vastuvõtlikumad mürale ja häiretele, mis võivad signaali degradeerida. Signaali töötlemine ja manipuleerimine analoogsüsteemides võib olla keerulisem ja vähem paindlik võrreldes digitaalsete meetoditega, mis on sageli programmeeritavad ja kergesti kohandatavad. Kuigi digitaaltehnoloogiad on paljudes rakendustes analoogsüsteeme asendanud, on analoogsüsteemid endiselt olulised teatud valdkondades, kus nende unikaalsed omadused on jätkuvalt väärtuslikud.