alakasutuse

Alakasutus on majanduse ja ressursijuhtimise mõiste, mis kirjeldab olemasoleva tootmisvõimsuse või ressursside mittetäielikku kasutust. See tähendab, et potentsiaalne toodang, tööjõud või ruumid ei ole täielikult rakendatud. Alakasutus võib esineda nii tsükliliselt (näiteks majanduskriisi ajal) kui ka struktuurselt (põhjused ei kao iseenesest), näiteks oskuste mittesobivus, aegunud tehnoloogia või logistilised piirangud.

Põhjused on mitmekesised. Nõudluse vähenemine ja ebakõla ettevõtte võimekusega; kapitali ning tööjõu üle- või alakasutus; hooajalised kõikumised; investeeringute vähesus või ebaefektiivsed tootmisprotsessid; struktuursed barjäörid, nagu reguleerivad või ruumilised piirangud. Samuti võib alakasutus tekkida kui potentsiaalset tootmiskapasiteeti ei saa kiiresti kohandada muutuvatele vajadustele.

Mõõtmine põhineb tavaliselt tootmisvõimsuse kasutusmääral. See näitab tegeliku toodangu suhet potentsiaalse maksimaalse toodangu juurde kindlal ajaperioodil. Lisaks jälgitakse tööjõu kasutust, investeeringuteaktiivsust ja ruumide täituvust, mis kõik peegeldavad ressursside kasutamise efektiivsust.

Tagajärjed võivad hõlmata kõrgema üksusmaksumuse tekkimist, investeerimisaktiivsuse vähenemist, tootlikkuse kasvukiiruse aeglustumist ning majanduse või piirkonna üldist elastsust muutustele vastupanuvõime väiksemaks muutumist.

Lahendused hõlmavad nõudluse stimuleerimist ja struktuurireforme, investeeringute soodustamist, tööjõu koolitust ja uuenduslike protsesside juurutamist. Oluline on sobitada ressursid nõudlusega ning optimeerida ruumide ja kapitali kasutust.

---