ajavöönditest

Ajavöönditest rääkides peame silmas maailma jagamist erinevateks aegadeks, mis põhinevad Maa pöörlemisel ja päikese näilisel liikumisel. Ajalooliselt on erinevad piirkonnad kasutanud oma kohalikku päikeseaega, mis tähendas, et iga linn või küla võis tehniliselt olla oma ajavööndis. Tänapäevased ajavööndid on standardiseeritud süsteem, mis püüab seda kaost vältida.

Peamine ajavööndite süsteem põhineb Greenwichi meridiaanil (pikkuskraad 0), mida nimetatakse ka maailmaaeg (UTC - Coordinated Universal Time). Ülejäänud ajavööndid määratakse kindlaks selle suhtes, kui palju nad UTC-st ees või taga on. Enamik ajavööndeid erineb UTC-st täistundide võrra, kuid mõned kasutavad ka pooltunde või veerand tundi. Näiteks Eesti aeg on UTC+2 talvel ja UTC+3 suvel (suveaeg).

Ajavööndite loomise peamine eesmärk on lihtsustada rahvusvahelist suhtlust, transporti ja kaubandust. Ilma ühtse süsteemita oleks raske planeerida lende, telefoniühendust või äritegevust erinevate riikide vahel. Geograafiliselt on ajavööndid tavaliselt jaotatud pikkuskraadide järgi, kuid praktikas järgivad nende piirid sageli riigipiire, haldusüksusi või muid mugavustegureid. Suured riigid, nagu Venemaa, USA ja Kanada, hõlmavad mitut ajavööndit. Ajavööndite olemasolu mõjutab ka päikesetõusu ja -loojangu aegu sõltuvalt asukohast.