suveaeg

Suveaeg, ehk daylight saving time, on ajakava kohandamise praktika, kus kellad võetakse kevadel ühe tunni võrra edasi ning sügisel tagasi. Eestis kasutatav suveaeg käsitleb ühtset Euroopa Liidu ajakava, mis tähendab, et muudatused toimuvad vastavalt hooajale: kevadel keeras kellad edasi, sügisel tagasi. Muutuste ajal muutub kohaliku aja ja universaalse aja (UTC) vahe ühe tunni võrra.

Eestis ja paljudes teistes riikides rakendatakse suveaega järjepidevalt, kuigi on riike, kus DST’t ei rakendata. Euroopa Liidus on suveaja ajakava olnud traditsiooniliselt kehtiv kuni viimase pühapäevani märtsis ja tagasi viimase pühapäevani oktobrini. Praktiliselt tähendab see, et aastaservad inimesed saavad rohkem valgust õhtuti, kuid kella muutmisel tekivad ajakava kohandamisega seoses korralduslikud ja majandustegevuse mõjud.

Põhjused suveaegade kasutamiseks hõlmavad potentsiaalset energiasäästuväidet, paremat sobivust vabaõhu tegevuste ja tööaegadega ning võimalust pikendada päevavalgust õhtuti. Kritikutel on esile toodud unehäired, sotsiaal- ja terviseriskid ning majanduslikud kulud, mis kaasnevad kellade muutmisega. Mõnes riigis on arutelu suunatud lõppema hooajalistele kellaosade muutustele ning valima püsiva standard- või suveaja vahel.

Kokkuvõttes on suveaeg rahvusvaheline ning Eesti kontekstis on see tihedalt seotud Euroopa Liidu ajakavaga, kuid riikide otsused ühtse süsteemi osas võivad erineda ja on aegunud ning arutelul.