ajaloomälu

Ajaloomälu (historical memory) on mõiste sotsioloogias ja kultuuriteadustes, mis kirjeldab, kuidas ühiskond mäletab ja esitleb oma minevikku. See hõlmab kollektiivset mälu — jagatud arusaamu, narratiivid ja sümbolid, mis annavad sündmustele tähenduse ning liidavad inimesi ühisest minevikust.

Mälu ei ole staatiline; see kujuneb ja muutub ajas läbi rituaalide, mälestuste, arhiivide ja meedia. Ajaloomälu hõlmab nii ametlikke memoriaale kui ka igapäevaseid praktikaid: mälestusmärgid, muuseumid, kooliõpikud, ajalehed, filmid ja mälestuspäevad.

Teoreetiline alus: kollektiivse mälu mõiste põhineb sotsiaalse mäluteooria ideedel; Maurice Halbwachs ja teised on rõhutanud, et minevik elab nii gruppides kui üksikisikutes ning et mälu on seotud identiteedi ja ühtekuuluvusega. Kaasaegsed uuringud toovad esile mälupoliitika, representatsiooni ja võimu küsimused.

Eestis on ajaloomälu eriti oluline, arvestades 20. sajandi okupatsiooni ja taasiseseisvumisega seotud kogemusi. Mälestused ja memoriaalsed praktikad—mälestusmärgid, muuseumid, kooliõpikud, tähtpäevad—kujundavad rahvuslikku identiteeti ja ajalookirjutust. Debatid puudutavad, milliseid sündmusi ja millises kontekstis esile tuua ning kuidas erinevate gruppide kogemusi võrdselt esindada.

Seotud mõisted hõlmavad kollektiivset mälu, mälestust, memoriaali, historiograafiat ja mälupoliitikat.