absorbtsioonjahutus

Absorbtsioonjahutus on jahutussüsteem, kus külmaaine on imendunud teise lahuse poolt. Jahutustõhususe saavutamiseks lisatakse süsteemile soojust, mitte kasutada elektrilist kompressorit. Selline lahendus võimaldab kasutada soojusenergia allikana taastuvenergiat või tööstuslikku jääksoojust, mis teeb selle sobivaks hoonete, tööstuse ja kaugjahutuse rakenduste jaoks.

Tööpõhimõte põhineb suletud tsüklil, mis sisaldab generaatorit, absorberit, kondensaatorit ja aurustit ning lahusepumpa. Genereatori kuumutamisel eraldub külmaaine absorbeerivast lahusest ja liigub kondensaatorisse, kus see jahtub ning muutub vedelaks. Vedel külmaaine siseneb aurustisse, kus see aurustub ja annab jahutust. Aurustunud gaas imendub absorberisse, mille tulemusena lahus taastub ning suunatakse taas generaatorisse tsükli jätkamiseks.

Levinumad külmaaine–absorbeeriva lahuse paari paigutused on vee–LiBr (vesi LiBr) ja ammonia–vesilahus. Vee–LiBr süsteemid on laialdaselt kasutatavad hoonete jahutuses ja tööstuses, samas kui ammonia–vesilahus sobib madalamate temperatuuride ja suurema külmkapatsusega rakendustele. Absorbtsioonjahutust saab soojusallikatega varustada, näiteks päikesekütusega või jäätmeenergiasüsteemidega.

Eelised ja piirangud: absorbtsioonjahutus tarbib elektrit mitte või vähem, kasutades soojusallikat ja pakkudes vaiksemat ning vähem liikuvat süsteemi; COP on tavaliselt madalam kui traditsioonilisel kompressorjahutusel. Piiranguteks võivad olla korrosioonivajadus, keemiliste lahuste hoolikas kontroll ning LiBr-kristalliseerumise või lekkekohtade potentsiaal. Ammonia süsteemid võivad olla toksilised ja kergelt huulõrritavad, mis nõuab ranget ohutust ja hooldust.

Rakendused hõlmavad hoonete jahutust, kaugjahutust, tööstusprotsesse ja potentsiaalselt päikese- või jäätmeenergia põhised lahendused.