soojusallikat

SoojUSallikas on mis tahes vahend või allikas, mis pakub soojusenergiat ruumide kütmiseks või tööstuslikeks protsessideks. Sõltuvalt allikast võib see olla taastuv või mitte-taastuv ning soojus võib jõuda kasutajani otse või läbi soojusvahetite ja vedeliku (nt vee) kaudu.

Peamised soojusallikad jagunevad mitmeks suuremaks rühmaks. Fossiilkütused, nagu maagaas, diislikütus ja kivisüsi, on endiselt laialt kasutusel, kuid nende kasutust reguleeritakse tihti rangete heitmekvootide ja energiakulususe tõttu. Elektrilised kütteseadmed, sealhulgas elektri boilerid ja vastuvõtlikud kiirühendid, annavad tugeva teostatavuse ja üksikel väljakutsetele, kuid nende päevane ökonoomsus sõltub elektri hinnaf ja tootmisallikate CO2-heide. Biomass (puidu pelletid ja hakk) pakub taastuvat alternatiivi ning sobib sageli väikeste ja kesksete küttelahenduste jaoks. Päikeseküte kasutab päikeseenergial põhinevaid kollektoreid ja energiasalvestust, mis on sageli kombinatsioonina teiste allikatega. Geotermiline soojus ning kaugküttevõrk (kaugküte) jagavad soojust suuremates pilotprojektides ja linnades ning võivad kasutada erinevaid toorainet, sealhulgas taastuvenergiaallikaid.

Soojusallikate valikut mõjutavad küttevajadus, kliima, hoone ehitus ja isolatsioon, kättesaadavus, investeeringukulud ning edasised CO2- ja keskkonnamõjud. Efektiivsuse hindamisel on oluline COP-i (coefficient of performance) või hooajaline COP tähtsus, mis näitab, kui palju soojust toodetakse iga kasutatud elektriühiku kohta. Ohutus ja regulatsioonid nõuavad regulaarselt hooldust ning ventileerimist, eriti põletustehnoloogia ja kaugkütte puhul.