Võlakriis

Võlakriis on majanduskriis, mille keskmes on võla teenindamise raskused. See tekib, kui laenaja—riik, ettevõte või finantsasutus—ei suuda ega usalda võlakohustuste täitmist, mis suurendab krediidiriski, tõstab intresse ja tekitab likviidsusprobleeme.

Võlakriisid jagunevad peamiselt kolme vormi: riigivõlakriis, ettevõtete võlakriis ja finantssektori võlakriis. Riigivõlakriisid tekivad suure eelarvevõla, majanduskasvu aegluse ja välisvõlgnike usalduse kahanemise tõttu ning võivad viia riigi võlakirjade teenindamise raskusteni ning võla restruktureerimisele. Ettevõtete või finantsasutuste kriisid tekkivad siis, kui suur osa võlgu ei suuda maksta või refinantseerida, mis võib põhjustada pankrotti ja laenupiiride kärbumist majanduses.

Mõjud on laiad: intressimäärad tõusevad, majanduse kasv aeglustub, eelarves ja sotsiaalprogrammidesse tuleb kärpeid ning töökohtade arv langeb. Võlakriis võib halvendada finantsstabiilsust ja nõuda riiklike või rahvusvaheliste abimeetmete kasutamist.

Võlakriisi lahendamiseks kasutatakse erinevaid vahendeid: võlakokkulepped ja restruktureerimine, likviidsusabi ning rahvusvaheline abi. Abivahenditest annavad tuge rahvusvahelised institutsioonid nagu Rahvusvaheline Valuutafond, Euroopa Liit ja selle institutsioonid, Euroopa Keskpank ning Euroopa Stabiilsusmehhanism. Samuti rakendatakse makromajanduspoliitilisi reforme ning vajadusel eelarve- ja struktuurireforme ning valuuta stabiliseerimise meetmeid.

Näited: Kreeka riigivõlakriis alates 2009. aastast ning Argentina kriisid 2001 ning 2018–2020. Need näited illustreerivad, kuidas kõrge võlakoormus ja usalduskriis võivad viia majandus- ja sotsiaalsetesse raskustesse ning kui oluline on rahvusvaheline koostöö lahenduste leidmisel.