kriisid

Kriisid on ebastabiilsed ja kiiresti muutuvad olukorrad, mis ohustavad organisatsioonide, kogukondade või isikute toimimist ning võivad kaasa tuua märkimisväärset kahju. Kriisid võivad tekkida äkki või areneda järk-järgult, ning neile on iseloomulik suur ebakindlus, piiratud kontroll ning vajadus kiire reageerimise järele.

Kriisid jagunevad mitmeks liigiks. Poliitilised kriisid puudutavad riigi või institutsioonide legitiimsust ja stabiilsust. Majanduslikud ja finantskriisid hõlmavad turuvolatiilsust, krediidipuudust ja majanduslikku kahju. Loodus- ja kliimakriisid hõlmavad loodusõnnetusi, põuad või üleujutused. Tervishoiu kriisid hõlmavad epideemiaid ja ressursipuudust tervishoius. Sotsiaalsed kriisid võivad tuleneda ebavõrdsusest, rahulolematusest või konfliktiolukordadest. Kriiside sisu võib hõlmata mitme valdkonna samaaegset mõju.

Kriisid mõjutavad nii lühikese kui ka pikaajaga ning võivad suurendada ebavõrdsust, kahjustada infrastruktuuri ja vähendada usaldust institutsioonide vastu. Nende maandamiseks ja taastamiseks kasutatakse kriisijuhtimise raamistikke, mille keskmes on ennetus, kiire reageerimine, koordinatsioon, teavitamine ja taastumine. Oluline on selge kommunikatsioon, usaldusväärsed teabeallikad ning koostöö erinevate tasandite ja ühiskonna osapoolte vahel.

Kriiside juhtimine keskendub riskide hindamisele, valmisolekule ja ressursside koordineerimisele, et vähendada kahjusid ning võimalikult kiiresti normaalse toimimise taastada. Elastsuse suurendamine ehk kohanemis- ja vastupanuvõime parandamine on pikaajaline eesmärk.