Võimendus

Võimendus on füüsikaline ja tehniline mõiste, mis kirjeldab signaali amplituudi, jõu või tugevuse suurendamist. Seda terminit kasutatakse laialdaselt nii elektroonikas, akustikas, optikas kui ka bioloogilistes ja tehnilistes süsteemides, kus eesmärk on algse signaali või informatsiooni kopeerimise ning edasise kasutamise jaoks suurendamine. Võimendus võib olla lineaarne või mittelineaarne ning see sõltub süsteemi omadustest ja tööulatusest.

Elektronikas tähendab võimendus vahendi, tavaliselt võimendi, abil väljundsignaali suurendamist. Võimendi libiseb sisendi suhtelise suurendamise nimel: pingevõimendus (voltage gain) ja võimsusvõimendus (power gain). Tavaliselt väljendatakse võimendust kui suhet output/input või detsibellides (dB). Näide: sisend 1 mV ja väljund 100 mV annab pingevõimenduse 100x, mis on 40 dB. Võimendi kvaliteeti mõjutavad nagu lineariteet, moonutused, sujuv toide ja häiriensus.

Bioloogias ja molekulaargdiagnostikas kasutatakse mõistet võimendus ka kopeeride arvu suurendamiseks, näiteks PCR-tehnika kaudu, mis võimaldab väikesest algmaterjalist saada suurem kogus teatud järjestusi. Selline võimendus on keskne nii diagnoosides kui uuringutes, kuid sellel on spetsiifilised kontrollid ja piirangud.

Võimendus on seega mitmes valdkonnas olulise tähtsusega mõiste, mis kirjeldab signaali või informatsiooni suurendamist ning mida mõõdetakse ning kontrollitakse vastavalt valdkonna standarditele.