Väärkohtlemine

Väärkohtlemine on kahjulik ja kontrolliv käitumine, mille eesmärk on alandada, kontrollida või ohustada teise inimese väärikust ja turvalisust. See võib tekkida erinevates eluvaldkondades, sealhulgas perekonnas, tööl, koolis või kogukonnas. Väärkohtlemine on tihti järjestikune ja korduv ning võib olla füüsilise, vaimse, seksuaalse või majandusliku iseloomuga.

Tüübid ja vormid: Füüsiline väärkohtlemine hõlmab vigastuste tekitamist või füüsilist kontrolli. Psühholoogiline või vaimne väärkohtlemine sisaldab hirmutamist, alandamist, kontrolli ja manipulatsiooni. Seksuaalne väärkohtlemine tähendab vägivalda seksuaalsetes kontekstides. Majanduslik väärkohtlemine hõlmab raha või ressursside kontrollimist ja ligipääsu nendele piiranguid. Sageli esinevad vormid samal ajal mitme erineva tüübiga.

Märgid ja mõju: Märgid võivad olla korduvad ähvardused, kontrolli suurendamine, alandav keel, kaasuse ja isolatsiooni tekitamine. Ohvritel võivad tekkida füüsilised vigastused, ärevus, depressioon, traumajärgne stress ja halvad tervisenäitajad. Eriti vulnerable on lapsed, vanurid, haavatavad inimesed ning töö- või koolikeskkondades esinevad olukorrad, kus vahendeid ja tuge on raskem saada.

Abi ja reagimine: Kui on oht, tuleb kohe otsida abi. Hädaorudes helistage numbril 112. Lisaks võivad abi pakkuda politsei, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöö spetsialistid ning kriisikeskused või mittetulundusühingud. Abi on sageli konfidentsiaalne ning ohvritelt võetakse arvesse nende olukorda ja valikuid.

Ennetus ja tugid: Ennetus hõlmab selgete piiride kehtestamist, avatud ja turvalist suhtlust, varajast sekkumist koolides ja töökeskkondades, töötajate ning kogukonna teadlikkuse suurendamist ning ohvrite õiguste ja ligipääsu teenustele lisakaitse loomist. Väärkohtlemine on laiaulatuslik probleem, mille vastu on oluline teha teadlikke ja kestevat tööd.