Vähkhaiguste

Vähkhaigused, sageli nimetatud lihtsalt vähiks, on haiguste grupp, mille iseloomulikuks tunnuseks on rakkude kontrollimatu vohamine ja võime levida naaberkudedesse ning moodustada metastaase kaugetesse kudedesse.

Vähk on klassifitseeritav peamiselt tüübi alusel: kartsinoomid (epiteelse koe vähid), sarkoomid (side- ja pehmekoed), leukeemiad (vererakkudes), lümfoomid (lümfisüsteemis), melanoomid (nahas ja nahamoodustistes) ning harvemad neuroendokriinsed ja teised liigendid.

Riskifaktorid hõlmavad geneetilist eelsoodumust ja vanust, suitsetamist, alkoholi tarvitamist, ülekaalulisust, vähivastaseid viiruseid (HPV, HBV, HCV), kiirgust ning tööstus- ja keskkonnamürke, ebapiisavat toitumist ja vähest füüsilist aktiivsust. Paljud vähid arenevad pika aja jooksul, kus kombinatsioon soodustavatest teguritest suurendab riski. Mõnel vähil on tugev perekondlik komponent.

Diagnoosimine põhineb varajase avastamise põhimõttel ning hõlmab kliinilist läbivaatust, pildiuuringuid (röntgen, CT, MRI, PET) ja kudede biopsiat histopatoloogilise analüüsiga. Sõeluuringud, nagu rinnavähi, emakakaelavähi ja käärsoolevähi kontrollprogrammid, aitavad avastada haiguse varases staadiumis, kui ravivõimalused on paremad.

Ravi on tavaliselt multidistsiplinaarne ja sõltub vähidiigist, haigestumise etapist ja patsiendi üldseisundist. Põhiravi hõlmab kirurgilist sekkumist, kiiritus- ja kemoteraapiat; see võib sisaldada suunatud ravimite ja immunoteraapia kasutamist ning hormoonravi vastavalt vähktüübile. Palliatiivne ravi keskendub elukvaliteedi parandamisele haiguse progresseerumisel.

Prognoos erineb suuresti tüübi, staadi ja ravi vastuvõtlikkuse järgi. Ennetus keskendub riskifaktorite vähendamisele ning sõeluuringutele: mitte suitsetamine, tervislik toitumine ja füüsiline aktiivsus, vaktsineerimine HPV ja HBV vastu ning regulaarsed kontrollid varajase avastamise nimel.