Vahelduvpinge

Vahelduvpinge, lühendatult vahelduvpinge (EST: vahelduvpinge), on elektriline pinge, mis ajas perioodiliselt muutub nii suuruselt kui ka suunalt. See on elektrivõrgu peamine pingevorm ja erineb alalisvoolust, mille väärtus püsib samasuunaline. Enamasti on lainekuju siinuslik, kuid võrgupingel võib esineda ka teisi kujusid ja kõrgharmoonikaid.

Sagedus ja väärtused: Vahelduvpinge kirjeldatakse sagedusega f (Hz). Efektiivset või RMS-pinget kasutatakse seadmete jõudluse ja võimsuse arvutamiseks. Tippväärtus tööriistades on RMS-väärtuse korrutis sqrt(2). Euroopa elektrivõrk kasutab tavaliselt 50 Hz ja pingeid umbes 230 V RMS (line-to-neutral) või 400 V RMS (line-to-line).

Allikad ja jaotus: Vahelduvpinge genereeritakse elektrigeneraatorites ning jaotatakse ja edastatakse võrgus trafode ja elektrijaotussüsteemide kaudu. Kolmfaasilised süsteemid on laialt levinud, pakkudes efektiivset energiavoogu. Üldine võrgu standard Eestis ja enamikus Euroopa riikides on 230 V line-to-neutral ja 400 V line-to-line ning 50 Hz.

Mõõtmine ja ohutus: AC-pinget mõõdetakse tavaliselt voltmeetritega, mis on ette nähtud vahelduvpingete jaoks. Ohutusnõuded hõlmavad korralikku isolatsiooni, kaitse- ja kilbitarvikuid ning ettevaatusabinõusid kõrgpingega töödel, kuna vahelduvpinge võib olla äärmiselt ohtlik.

Kasutus: Enamik kodu- ja tööstusseadmeid töötleb või toodab 230 V AC toitepinge. Paljud seadmed kasutavad sellelt AC-voolt, mida sisemiselt muudetakse või reguleeritakse DC-pingeks ning seeläbi tagavad pinge regulaarsi või toiteallikate toimimise.