Uurimistüübi

Uurimistüüp ehk uurimuse tüüp on kategooria, mille alusel määratakse uuringu üldine suund, eesmärgid ning andmete kogumise ja analüüsi metoodika. Uurimistüübi valik aitab kujundada küsimused, sobivad meetodid ja tõlgenduse raamistikku, ning see sõltub uurimisküsimusest, ajalise piirangu ja ressurssidest.

Peamised dimensioonid hõlmavad eesmärk ja olemus (teoreetiline vs rakenduslik uuring), lähenemist (kvalitatiivne, kvantitatiivne või segameetodid), andmete kogumise ja analüüsi strateegiat (eksperiment, vaatlused, küsitlused ja intervjuud, sisuanalüüs jne), ning ajalist raam (ristsuunaline vs longitudinaalne).

Tavaliselt esinevad uurimistüübid hõlmavad eksperimentaalset uuringut (andmete kontrollitud manipuleerimine ja mõju hindamine), korrelatsioonuuringut (seoste hindamine without manipulations), kirjeldavat/deskreiptiivset uuringut (uuringuobjekti iseloomude kirjeldamine), juhtumiuuringut (põhjalik analüüs ühest või mõnest üksusest), kvalitatiivset uuringut (intervjuud, osalusvaatlus, materjalianalüüs) ja kvantitatiivset uuringut (statistiline analüüs suurema andmestiku põhjal), samuti segameetodeid. Lisaks on levinud süsteemne kirjanduse ülevaade ja metaanalüüs.

Uurimistüüp ei ole pelgalt nime, vaid juhib kogu kavandamist: küsimuste sõnastamist, andmete kogumist, analüüsi ja tõlgendust. Õigesti valitud tüüp peab olema kooskõlas uurimisküsimustega ning tagama eetiliste põhimõtete järgimise ja tööside reprodutseeritavuse.