Töövõimetust

Töövõimetus ehk töötamiskõlbmatus on meditsiiniliselt hinnatud piirang, mis ei võimalda isikul täita tavapäraseid tööülesandeid või üldse tööd teha. See võib olla ajutine või püsiv ning täielik või osaline. Ajutine töövõimetus tekib tavaliselt haiguse, vigastuse või muu tervisehäire tõttu ja kestab piiratud aja. Püsiv töövõimetus tähendab pikaajalist või lõplikku võimetust tööd teha või teatud tööde sooritamist.

Põhjused võivad olla nii füüsilised kui vaimsed: haigused, kroonilised seisundid ja mõnikord vaimne tervis. Töövõimetuse vormid ja hindamine sõltuvad riigiti kehtivatest õiguslikest raamidest ja meditsiinilisest hinnangust.

Hindamine ja menetlus hõlmab arsti hinnangut, vajadusel eriarstide konsultatsioone ning töövõime hindamist. Isikul võib olla haigusleht, mis tagab haiguspuhkuse või haigushüvitised. Püsiva töövõimetuse korral võivad kehtida erinevad soodustused, sealhulgas puudustustoed või muud sotsiaaltoed, sõltuvalt süsteemist.

Taastumise ja rehabilitatsiooni eesmärk on töövõime säilitamine või taastamine. See võib sisaldada ravi, rehabilitatsiooniprogramme, tööandja kohandusi, ümberõpet või paindlikke töötingimusi. Töövõimetuse teemal kehtivad ka õigused ja kohustused: töötajal on tihti kohustus hoida kontakti tööandja ja tervishoiuteenuse osutajaga ning esitada vajalikud meditsiiniandmed.