Töötlemistasud

Töötlemistasud, ehk töötuse määr, on näitaja, mis näitab tööturul osalevate inimeste hulga osakaalu, kellel puudub töö, kuid kes otsivad seda aktiivselt. Töötusele kvalifitseeruvad isikud on defineeritud vastavalt ILO standardile: nad ei tööta, on valmis tööle alustama ning on olemas, et täita tööisikust võib-olla kahe nädala jooksul. Kõrvale jäävad need, kes on tööotsimisest loobunud või ei otsi tööd, näiteks loobuvad tööotsimisest, ning neid ei arvestata töötuna.

Töötlemistasu arvutamine põhineb töölise ja töötute rühmade suuruste suhetel. Arvutatakse jagades töötute arv tööturul osalejate koguarvuga (töötud ja tööl käivad), korrutatakse sajaga. Töötur suurusvalik hõlmab seaduslikult tööl olevat elanikkonda ja neid, kes aktiivselt otsivad tööd. Tööjõu vabastatud või mitteaktiivsed isikud ei kuulu tööjõu hulka. Andmed avaldatakse tavaliselt kuu- või kvartaalandmetena ning on mõnikord seasonally adjusted ehk korrigeeritud hooajaliste kõikumiste jaoks.

Töötlemistasu sealhulgas eristatakse erinevaid liigendusviise. Näiteks noorte tööttlemistasu (noorte alla 25-aastaste) ning pikaajaliselt töötuks olnud isikute osakaal. Samuti eristatakse hooajalisi korrigeeringuid, mis aitab näidata tegelikku majanduskasvu või majanduslanguse mõju töökohtade leidmisele. Oluline on eristada töötuse määra ja tööjõu osatust, sest kõrge või madal tööjõu osatuse kontekst mõjutab töötuse hinnanguid.

Töötlemistasu ei näita üksnes majanduse tervist, vaid on ka koostisosa tööjõupuuduse ja palkade arengute mõistmiseks. Selle hindamisel tuleb arvesse võtta ka underemploymenti, tööjõu osatuse muutuste ja struktuursete faktorite mõju.

Allikad andmeteks on peamiselt Statistikaamet ning Euroopa statistikaameti (Eurostat) andmekorpus, mis annavad regulaarselt ülevaate töötuse kohta.