Täppiskülvi

Täppiskülvi ehk täppis-külv on põllumajanduse tehnika, mille käigus külvatakse sama põllu eri osades erinevat külvitõhusust ja/või külvisügavust. See põhineb ruumilisel andmestikul, mullastiku- ja niiskusandmetel ning varasema saagikuse teabel, mille põhjal koostatakse külvisretsept. Retsept juhib külvikordade ja -tiheduse määramist eesmärgiga suurendada saaki, parandada ressursikasutust ja vähendada seadmete kulumist.

Kuidas see toimib: Põllult kogutakse andmed mullaproovidest, sensoritelt, satelliidi- või droonipiltidelt ning varasemate saagikuse kaartidelt. Need andmed töötlemise järel teisendatakse külvisretseptiks, mis määrab iga ala jaoks sobiva külvivõimsuse ja külvisügavuse. Külvimasinasse või traktorisse paigaldatakse muutuva külvivõimsusega külviseade ning GNSS- või RTK-juhtimine, mis järgib retseptkaarti ja kohandab külvistihedust reaalajas asukohast sõltuvalt.

Seadmed ja tarkvara: Täppiskülvi kasutab muutuva külvivõimsusega külvureid või -istutusmasinaid, integreeritud juhtimisseadmeid ning positsioneerimissüsteeme (GNSS/RTK). Koos sobiva tarkvaraga moodustavad need süsteemi, mis ühendab ruumilise kaardi, mullastikuandmed ja saagi ajaloo.

Eelised ja väljakutsed: Meetod vähendab seemnekulu, parandab idanemise ühtlust ja võib suurendada saaki ning vähendada keskkonnamuudatusi. Vajalik on kvaliteetne andmestik, seadmete kalibreerimine ja investeeringud, mis võivad olla kõrgemad ning nõuda kasutajakoolitust. Sobivus sõltub mullastiku omadustest, niiskusest ja konkreetsetest kultuuridest.