Tundlikkuseanalüüs

Tundlikkuseanalüüs, tuntud ka kui tundlikkusanalüüs, on kvantitatiivne meetod, mida kasutatakse uurimaks, kuidas süsteemi väljund muutub, kui selle sisendparameetrid erinevad. Selle peamine eesmärk on tuvastada, millised sisendmuutujad mõjutavad süsteemi tulemust kõige rohkem ja millised neist on kõige vähem olulised.

Seda meetodit kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas inseneriteaduses, majanduses, keskkonnateaduses ja projektijuhtimises. Näiteks insenerid võivad tundlikkuseanalüüsi abil välja selgitada, millised materjali omadused või tööparameetrid mõjutavad kõige enam toote jõudlust. Majanduses võib seda kasutada, et hinnata, kuidas erinevad majanduslikud tegurid, nagu intressimäärad või inflatsioon, mõjutavad prognoose.

Tundlikkuseanalüüsi teostamiseks on mitmeid meetodeid. Üks levinumaid on ühe parameetri analüüs (One-at-a-Time, OAT), kus ühte sisendparameetrit muudetakse samal ajal, kui kõik teised hoitakse fikseeritud. Seejärel mõõdetakse muutust väljundis. Teised, keerukamad meetodid hõlmavad mitme parameetri samaaegset varieerimist, mis võimaldab tuvastada ka parameetrite vahelisi interaktsioone.

Tulemuste visualiseerimiseks kasutatakse sageli graafikuid, näiteks joonistades väljundi sõltuvuse ühest sisendparameetrist. Tundlikkuseanalüüs aitab modelleerijatel ja otsustajatel paremini mõista süsteemi käitumist, riske ja ebakindlusi, võimaldades seeläbi teha informeeritumaid otsuseid ja optimeerida süsteemi jõudlust.