Tsüstid

Tsüstid on kehakoed moodustunud kotikesed, mis on täidetud vedelikuga, poolvedelikuga või õõnsa sisuga ning on ümbritsetud tiheda seina. Enamik tsüstidest on healoomulised ega põhjusta probleeme, kui need ei suurene ega tekita infektsiooni.

Tekke ja põhjused jagunevad kaasasündinud ja omandatud. Tsüstide tekkeks võib olla kanalite ummistus, põletik, trauma või teatud haiguste tagajärg. Tsüstid võivad esineda peaaegu igas kehaosas ning neil on sageli erinev paiknemine ja sisu.

Levinuimad tsüstitüübid on naha ja pehmete kudede tsüstid, sealhulgas epidermoidtsüstid, ning sisemised tsüstid nagu munasarja-, neeru-, maksatsüstid ja pankrease tsüstid. Mõned tsüstid on sagedasemad teatud vanusegruppides või haiguste korral.

Sümptomid ja diagnoos: Paljud tsüstid on asümptomaatilised. Kui tsüst suurendab mahtu või tekitab põletikku, võib esineda valu, turse või funktsionaalsed häired. Diagnoos põhineb läbivaatuse ja pildistamisega: ultraheli, CT või MRI; mõnel juhul võib olla vajalik tsüsti sisu analüüs.

Ravi ja prognoos: Ravi sõltub tsisti tüübist, suurusest ja sümptomitest. Paljud tsüstid ei vaja ravi ja neid jälgitakse. Kui ravi on vajalik, võib kasutada punktsiooni ja sklerotiseerimist, kirurgilist eemaldamist või teisi sekkumisi sõltuvalt asukohast ja riskidest. Enamik tsüste on healoomulised ja nende prognoos on hea; teatud tsüstide puhul on vajalik hoolikas jälgimine pahaloomulise transformatsiooni kahtluse tõttu.

Ennetus: Ennetus ja riskijuhtimine sõltuvad tsisti tüübist. Üldiselt ei ole universaalset meetodit, kuid regulaarsed kontrollid ja õigeaegne ravi vähendavad tüsistuste riski.