tsüstitüübid

Tsüstitüübid on rakkude või populatsioonide kromosoomilise konstitutsiooni alusel eristatavad vormid. Peamised tsüstitüübid on haploidsus (n), diploidsus (2n) ja polüploidsus (nt 3n, 4n). Polüploidsus võib tekkida autopolyploidia korral, kui sama liigi genoom korrutatakse, või allopolyploidia korral, kui erinevate liikide hübriidist tekib kromosoomide duplikatsioon. Aneuploidia tähendab kromosoomide lisandumist või kaotust, mis ei moodusta täis komplekti.

Tsüstitüübid on eriti levinud taimede maailmas; sama populatsioonis esinevad mitmed tsüstitüübid võivad viia reproduktiivse isolatsiooni ja mõnel juhul uute liikide tekkimiseni. Loomade ja seente seas on polüploidsus vähem levinud, kuid kirjeldatakse mõnedes rühmade puhul ning see võib mõjutada kasvu, arengu ja taluvust stressile.

Uurimisel kasutatakse erinevaid meetodeid tsüstitüüpide kindlakstegemiseks: kromosoomide arvu mikroskoopiline loendamine, DNA-põhised analüüsid ja voolutsütomeetria, samuti märgistused nagu FISH või GISH, mis aitavad eristada autopolyploidsust ja allopolyploidsust. Tsüstitüüpide uurimine on oluline evolutsiooni mõistmisel, populatsiooni dünaamikas ja taimehübriidide arendamisel.