Traumajärgsel

Traumajärgsel on Eesti keeles omadus, mis viitab sellele, mis tekib või püsib pärast traumaatilist sündmust, näiteks vägivalda, liiklusõnnetust, loodusõnnetust või muud eluohtlikku kogemust. Kõige laialdasemalt kasutatav näide on traumajärgse stressihäire ehk posttraumaatiline stressihäire (PTSH). Traumajärgset mõju kirjeldatakse sageli kui emotsionaalsete, kognitiivsete ja kehaliste reaktsioonide kombinatsiooni, mis võib kesta kauem kui esialgsed reaktsioonid ja põhjustada igapäevaelu piiranguid.

Sümptomid jagunevad nelja suuremasse rühma: esiteks intrusioonilised mälestused või öised unenäod traumast; teiseks vältimine ning negatiivsed muutused mõtlemises ja meeleolus; kolmandaks erutus, ärrituvus, unehäired ja suurenenud tähelepanuvõime; neljandaks negatiivsed uskumused ja tunded, näiteks süütunne või tühjuse tunne seoses traumaga. Sümptomite kogum peab püsima teatud ajaperioodi (tavaliselt üle kuu) ning põhjustama märkimisväärset funktsioneerimise häireid, et viidata PTSD-le.

Diagnostika põhineb kliinilisel hinnangul ja sümptomite kestusel ning arvestab, et seisund ei tekiks teise haigusseisundi või uimastite mõju tõttu. Hinnangu teeb kvalifitseeritud tervishoiutöötaja.

Ravi keskendub traumale kesksetele tõenduspõhistele meetoditele, nagu traumafookusega kognitiivne käitumisteraapia ja EMDR-terapia. Farmakoteraapia võib abistada sümptomeid, sagedamini SSRI- või SNRI-ravimid. Varajane sekkumine, sotsiaalne toetus ja multidistsiplinaarne lähenemine parandavad prognoosi; paljud inimesed paranevad või saavutavad olulist paranemist, kuigi mõnedel võib haigus olla krooniline.