Toitumisviisid

Toitumisviisid on pikaajalised toitumisharjumused, mis kirjeldavad, milliseid toite eelistatakse, millal süüakse ning kuidas eineid korraldatakse. Need peegeldavad kultuurilisi, isiklikke ja keskkondlikke tegureid ning mõjutavad päevast energiatarbimist ja toitainete saamist.

Levinud näited hõlmavad tasakaalustatud kõikehõlmavat (omnivoorset) toitumist, taimetoitluse vorme (lacto-, ovo- ja vegan toitumine), Vahemere dieeti, DASH-dieeti, Põhjamaade dieeti, madala süsivesikute või ketogeenseid mustreid, paleodieeti ning taimsel rajal põhinevaid mustreid ja ajastatud söömisele keskenduvat toitumist. Toitumisjuhised kirjeldavad tihti mustreid kogumina, mitte ainult üksikuid toitaineid, et inimesed saaksid täita energiavajaduse ja toitainevajadused.

Tervis mõju on mustrist ning selle kvaliteedist olenev. Paljud mustrid, mis rõhutavad köögivilju, puuvilju, täisteratooteid, kaunvilju, pähkleid, kala ja tervislikke rasvu, on seostatud vähendatud südame- ja diabeediriskiga; kuid valesti planeeritud või liigselt piiravad mustrid võivad viia toitainete puuduseni või teiste kõrvaltoimeteni.

Toitumisviisivalikul tuleb arvestada individuaalse terviseseisundiga, vanust, kehalist aktiivsust, eetilisi või usulisi veendumusi, kultuurilisi eelistusi ning keskkonnamõju. Piisav planeerimine on oluline; mõnede mustrite puhul võib vajalik olla toidulisandite kasutamine (nt B12 veganitele või D-vitamiin keskkonna ja päikesevaate vähesuse tõttu).

Teadusuuringutes uuritakse toitumisviise kui terviklikku dieedi kvaliteeti, kasutades hindamisvahendeid nagu toitumisalased küsitlused ja dieedikvaliteedi indeksid. Uuringud püüavad paremini kohandada mustreid populatsioonide ja üksikisikute vajadustele.