Toitumishäiretele

Toitumishäiretele viitab mitmetele tervislikkudele, mis tekivad puuduliku või ebakvaliteetse toiduga. Need häiretele kuuluvad nii akutsed kui ka kroonilised olud, mis mõjutavad keha füüsilist ja psüühilist tervist. Toitumishäiretele võib viia mitmeid tegureid, sealhulgas puudulik toidukogus, väärarvestatud toiduvajadus, psüühilised tegurid või haigused, mis takistavad toidu imelemist.

Sagedasemad toitumishäiretele kuuluvad maraskus, mis tekib proteiinide, rasvade või vitamiinide puudulikkusest, ning aneemia, mis põhjustub raudpuudulikkusest. Lisaks võib esineda vitamiinide puudulikkus, näiteks askorbiinhapet (vitamiin C) või D-vitamiini puudulikkus, mis võib viia luude pehmemusse ja immuunsüsteemi nõrgenemisele. Kroonilised toitumishäired võivad kaasa aidada kaasasündinud haiguste arengule, näiteks rikkumistele, mis mõjutavad nägemist või immuunsüsteemi.

Toitumishäiretele võib esineda kõigis eluastmetes, kuid neid on tavaliselt rohkem vaadeldav noortel lastel ja noortel inimesel, kellel on aktiivne kasvu- või arenguperiood. Diagnoosimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid, sealhulgas veretestid, toidupäevikuid ja kliinilist vaatlust. Raviks on tavaliselt vajalik toidukorralduse parandamine, vitamiinide ja mineraalide lisamine ning puudulikkuse põhjuste lahendamine.

Ennetamiseks soovitakse tasakaalustatud toidukavva, mis sisaldab kõiki vajalikke toiduhappeid, vitamiine ja mineraale. Regulaarne toidukontroll ja meditsiiniline juhendus on olulised, et kindlaks teha, et keha saaks kõik vajalikud toidukomponentid.