Toitumishäired

Toitumishäired on vaimse tervise seisundid, mida iseloomustab püsiv häire toitumises ja toitumisega seotud käitumises, mis põhjustab märkimisväärset füüsilist või vaimset kahju. Need võivad esineda erinevas vanuses, kuid tavaliselt algavad noorukieas ning nende mõju võib ulatuda nii kehale kui elukvaliteedile. Toitumishäired hõlmavad mitmesuguseid seisundeid ja neid eristatakse sageli toitumise, kehakaalu ning kehakeele hindamisel.

Peamised tüübid on anoreksia nervosa, bulimia nervosa ja ületoitumishäire (binge eating disorder). Lisaks esinevad piirava/taotluse põhised häired nagu ARFID ning eraldi on kirjeldatud ka pica ja ruminatsiooni häired. Üksikjuhtudel võivad esineda kombinatsioonid, kus toitumishäireid raskendavad depressioon, ärevus või traumajärgsed seisundid.

Sümptomid ja sümptomaatiline väljenduvad sageli tavapäraste toitumisharjumuste muutustes: toidu rangelt piiramine või liigsöömine, korduvad eesmärgistatud kehakaalu muutused, kontrolli kaotamine toidukordade ajal, kehakujutuse moonutamine ning kehakaalu ja vormi suhtes tugeva mure. Füüsilised tagajärjed võivad hõlmata alatoitumust, elektroliithäireid, luude hõrenemist, südame- ja seedetrakti probleeme ning hamba- ja neelamishäireid.

Diagnoos põhineb kliinilisel hindamisel ja vajadusel ICD-11 või DSM-5 kriteeriumidel ning diagnostilised tööriistadena kasutatakse sageli lühikesi skriinimisküsimustikke. Ravi on multidistsiplinaarne ja hõlmab meditsiinilist jälgimist, toitumuslikku teraapiat ning psicoterapeutilist lähestumist (sh CBT‑E ja perekonnapõhine lähenemine noorukitele). Mõnel juhul kasutatakse ravimite toimet, näiteks antidepressante, kui on esinenud vastavat kooshaigust. Varajane sekkumine parandab prognoosi ning ennetus hõlmab teadlikkuse tõstmist, varajast avastust ja tervislike toitumishäirete normide edendamist.