Toiduallergiat

Toiduallergiat on immuunsüsteemi seisund, kus keha reageerib teatud toiduainetele kahjulikuna, kuigi need tavaliselt ohutud on. Immuunsüsteem toodab antikehi, mis peavad neid toiduaineid ohtlikuks ja vallandavad allergilise reaktsiooni. Toiduallergia tekkepõhjused ei ole täielikult teada, kuid arvatakse, et geneetika ja keskkonnategurid mängivad rolli. Levinumad toiduallergeenid on piim, munad, maapähklid, pähklid, soja, nisu, kala ja karbid.

Toiduallergia sümptomid võivad olla erinevad ja varieeruda kergetest kuni eluohtlike reaktsioonideni. Levinumad sümptomid hõlmavad nahalöövet, sügelust, nõgeslöövet, näo, huulte või keele turset, oksendamist, kõhulahtisust ja kõhuvalu. Raske allergiline reaktsioon, mida nimetatakse anafülaksiaks, võib põhjustada hingamisraskusi, vererõhu langust ja teadvuse kaotust.

Toiduallergiat diagnoositakse tavaliselt läbi meditsiinilise ajaloo, füüsilise läbivaatuse, nahatestide ja vereanalüüside. Mõnel juhul võib arst soovitada ka toidu provokatsioonitesti, kus patsienti jälgitakse, kui ta sööb kahtlustatavat allergeeni kontrollitud keskkonnas.

Toiduallergia ainus tõhus ravi on allergeeni sisaldava toidu vältimine. Patsientidele antakse sageli juhiseid selle kohta, kuidas lugeda toiduetikette ja vältida ristsaastumist. Mõnel juhul võib allergia teatud toiduainete suhtes aja jooksul kaduda, eriti lastel. Krooniliste või raskete reaktsioonide korral võib arst välja kirjutada epinefriini süsti, mida tuleb kanda kaasas anafülaksiaga toimetulemiseks.