Taastuvmaterjalid

Taastuvmaterjalid on materjalid, mis võivad looduslikult taastuda või mida saab taaskasutada pärast kasutust, vähendades loodusvarade ja fossiilkütuste tarbimist ning lühendades ressursi sulgemisaega. Need hõlmavad nii bioloogilisi allikaid kui ka ringlussevõetud materjale ning nende eesmärk on suurendada materjalide kasutamise jätkusuutlikkust ning vähendada jäätmeid.

Taastuvmaterjalide peamised liigid ja allikad on järgmised. Bioloogilised taastuvad materjalid sisaldavad puitu, bambust, kanepit, korki, lina ja teisi taimekiudusid, mis kasvavad edasi ning mida saab vajadusel uuesti kasvatada. Biopõhised ja taaskasutatavad materjalid hõlmavad nii biopõhiseid kiud- ja plastmaterjale kui ka koostisse või tootmisprotsessi kaasatavate materjalide taaskasutust. Taaskasutatud materjalid hõlmavad klaasi, metalli, paberit ja erinevaid plast- või komposiitmaterjale, mida saab ümber töödelda uueks tooteks.

Keskkonnamõju ja elutsükli hindamine on võtmetähtsusega. Taastuvmaterjalide kasutamine võib vähendada CO2-heidet ja fossiilkütuste tarbimist, kuid mõju sõltub allikast, tööstuslikust protsessist ja transportist. Hinnanguid tehes pööratakse tähelepanu kasvatamise või tootmise mõju, töötlemise energiavajaduse ning jäätmete haldamise efektiivsusele. Sertifikaadid ja standardid, nagu FSC või PEFC puidutoodetel ning mõnel juhul Ecolabel või Cradle to Cradle, aitavad suurendada materjalide ja nende päritolu usaldusväärsust.

Rakendused hõlmavad ehitust ja arhitektuuri (puitkonstruktsioonid, põrandad), pakkimist (paber, kartong), tekstiile (lina, kanep), mööbli ja sisustuste valmistamist ning mõnikord ka spetsialiseeritud tööstusprojekte, kus vaja on madala süsinikujälje või ümbertöödeldavate materjalide lahendusi. Taastuvmaterjalid moodustavad osa üha laiemast ringlusse pöördumise lähenemisviisist, kus materjalide eluiga ja väärtus püüab jäädavalt suurendada.