Taasesünnitust

Taasesünnitus, sageli nimetatud ka rebirth või reinkarnatsioonina, on uskumus, et elu jätkub surma järel uue sünni kaudu teises kehases või teises elus. Sõna moodustub taas-'uuesti' ning sünnitus-'sünd' ning viitab korduvale sündimisele. Mõiste kasutatakse peamiselt religioossetes ja filosoofilistes aruteludes ning selle tähendus võib varieeruda sõltuvalt traditsioonist.

Religioosses ja filosoofilises kontekstis on taasesünnitus tihti seotud ideega karmast ja elutsüklist ehk samsarast: tegude ja tahet mõjutatud elu jätkeb järgmistel eludel ning kogemused omanduvad läbi paljude konkreetsete kehade ja olukordade. Budism ja hinduism on religioonid, kus taasesünnitus on oluline osa maailmavaatest; eesmärk võib olla vabanemine tsüklist (moksha või nirvana) või progressiivne areng läbi elude. Erinevad traditsioonid rõhutavad erinevaid mehhanisme ja sihte; mõne jaoks on taasesünnitus otseselt metaforiline kujundus inimese isiklikuks kasvuks, mitte füüsiline ülejääv sünn.

Kasutus ja tähendus Eestis ning üldiselt väljendab taasesünnitus nii religioosset kui ka kultuurset mõistet: see on levinud tõlkes idamaade õpetustest ning uuspilosoofilias või kirjanduses esinev mõiste. Teaduslikult ei ole taasesünnitust tõendatud kontseptsioon ning debateerimisel eristatakse põhjustatud kogemusi, kultuurseid narratiive ja psiholoogilisi seletusi. Mõiste on tihedalt seotud sellega, mida nimetatakse karmatreingeks, elutsükliks ja vaimseks eesmärgiks.

Seosed teiste mõistetega hõlmavad karmat, samsarat ning vabanemist (moksha/nirvana). Taasesünnitust käsitletakse erinevalt sõltuvalt traditsioonilisest raamistikust ning seda võib mõista nii konkreetse füüsilise elusituatsiooni jätkuna kui ka sümboolse või psühholoogilise muutusena.