Süütemeetodist

Süütemeetodist on mõiste, mis kirjeldab meetodit, kuidas kütuse–õhu segu mootoris süttib ja põlemisprotsess käivitub. Süüte on üks põhiline etapp sisepõlemismootorite töös ning erinevad meetodid määravad põlemise alustamise viisi, kontrolli ja efektiivsuse. Traditsiooniliselt eristatakse elektrilise süüte ja kompresseerimise süüte vahel ning mõnel juhul kasutatakse ka alternatiivseid süüteviise.

Elektriline süüte (süüteallikaga meetod) kasutab süüte-küünalt, mis tekitab kõrgepinge sädesarja ning süütab kütuse–õhu segu. See meetod on laialdaselt kasutusel bensiinimootorites ning võimaldab täpse süttimise ajastuse ja madalaid emissioone, kui süüte süsteem toimib korralikult. Elektriline süüte vajab usaldusväärset elektrivarustust ja hooldust ning võib olla tundlik süüteprobleemide suhtes.

Kompresseerimise süütamine (compression ignition) toimub ilma erilise sädemata: kui kogusesse segu süütestatakse, tekib põlemine) kütuse süttimisele vajalik temperatuur ja rõhk. Seda meetodit kasutavad diiselmootorid, kus kütus süttib iseenesest pärast piisavat nendes tingimustes tööd. Kompressioonisüstimise süüte on tavaliselt tõhusam kütuse kasutamisel ning talub raskemaid töötingimusi, kuid külmalt startimisel või madalatel temperatuuridel võib esineda probleeme ning heitmed võivad olla suuremad, kui süsteem ei ole hästi juhitud.

Lisaks mõnel juhul arendatakse süüteviise, mis ei sõltu pelgalt traditsioonilisest sädemest või suurtest temperatuuridest, näiteks mõningates gaasibusete või spetsiaalsetes mootorites. Arvestatavalt on süüte meetodi valik seotud mootori tüübi, kütuse ja soovitud jõudluse ning emissiooni eesmärkidega.

Süütemeetodite areng on toonud kaasa parema kontrolli, suurema töökindluse ja kõrgema efektiivsuse sisepõlemismootorites ning see jääb oluliseks teemaks auto-, tööstus- ja mehaanika valdkondades.

---