Süsivesinike

Süsivesinike on orgaanilised ained, mis koosnevad peamiselt süsinikust ja vesinikust ning mille molekulid võivad olla kas lineaar- või hargnenud ahelad või tsüklilised. Need ühendid moodustavad suure osa looduses leiduvatest fossiilkütustest ning neid on laialdaselt kasutusel tööstuses ja igapäevaelus. Süsivesinikke jagatakse peamiselt kahe suurde rühma: alifaatsed ja aromaatsed. Alifaatsed hõlmavad lõdvalt ahelalisi ühendite rühmi, nagu alkaanid (küllastunud), alkeenid ja alkinid (küllastumata). Aromaatsed on tsüklilised ja sisaldavad sageli aromaatset ringstruktuuri, näiteks benzeniliike.

Looduses esinevad süsivesinike peamiselt fossiilkütustena: nafta, maagaas ja kivisüsi sisaldavad suures koguses erinevaid süsivesinikke. Neid toodetakse ja töödeldakse laialdaselt nafta ja maagaasi rafineerimisel ning neid kasutatakse ka keemiatoodete ehituslähteainetena. Süsivesinike omadused võivad olenevalt struktuurist olla gaasilised, vedelad või tahked ning nad on sageli mittelahustuvad vees ja näitavad head lahustuvust orgaanilistes lahustites. Nad on kemikaalsetelt omadustelt üsna erinevad, kuid üldiselt on paljud neist kergelt reageerivad oksüdatsioonile ja paljunevad valgust või kuumust mõjutades.

Ohutus ja keskkond: süsivesinikke on palaviku tõttu tuleohtlikud ning nende põletamisel vabanevad süsinikdioksiid ja muud võimalikud kahjulikud ained. Mõned ühendid, näiteks teatud aromaatsed süsivesinikesed, võivad olla toksilised või kantserogeensed ning nende tootmine ja kasutamine on reguleeritud ning tuleb hoolikalt ohutult hallata.