Sümpaatilisele

Sümpaatilisele on Eesti keeles omadussõna sümpaatiline allatiivne ainsuse vorm. Seda kasutatakse siis, kui kirjeldatav nimisõna on allatiivses tähenduses ehk väljendab suunatud tegevust või suhet “to” või “for”. Lemma on sõna sümpaatiline, mis tähendab meeldivat, heasüdamlikku või sümpaatset.

Grammatiline kasutus on iseloomulik eestikeelsele omadussõnale: see võtab vormi allatiiv ning kaasneb vastava allatiivse nimisõnaga. Näiteks lauses ta pöördus sümpaatilisele juhile kasutatakse aadressi sihtmärgiks “juhile” allatiivses vormis; “sümpaatilisele publikule esineti” kirjeldab esineja publikut kui meeldivat või sõbralikku publikku.

Kasutusvaldkondades on sümpaatilisele sageli tavaline kirjeldav väljend, mis rõhutab positiivset ning meeldivat suhtumist või iseloomu: sümpaatiline isik, sümpaatiline vastuvõtt, sümpaatiline lähenemine. Sõna ei ole omane tehnilisesse terminoloogiasse, vaid laiemas üldkasutuses, kus kirjeldatakse inimeste või olukordade meeldivust ja sõbralikkust.

Etymoloogia poolest pärineb sümpaatiline radikaalilt sümpaatia, mis on laenatud euroopa keeltest ja tänapäeva eestikeelses sõnavaras tähistab empaatiat ja meeldivust. Seetõttu on sümpaatilisele osa sõnastiku leksikoni normaalsest süntaksist, kus see muudetakse vastavalt nimisõna käänetele.

Seotud mõisted on sümpaatia ja sümpaatiline; kasutada võib ka lüüriliselt või ametlikumalt sõltuvalt kontekstist, kuid tähendus jääb “meeldivaks/paigutatud sõbralikuks”.