Sõnaliigid

Sõnaliigid ehk sõnade klassid on keele alus, mis jagab sõnad nende funktsiooni ja vormi järgi. Eesti keeles eristatakse peamisi sõnaliike: nimisõna, tegusõna, omadussõna, määrsõna, asesõna, arvsõna, eessõna, sidekõne ja interjektsioon. Iga liigi sõnad täidavad lauses kindlaid rolle ja võivad kontekstis käituda erinevalt.

Nimisõna märgib nimetatavat inimest, eset, kohta või mõistet. Nimisõnad käänduvad ja võivad olla üldnimed või erinenimed; Eestis puudub artikkel ning rikkalik käänestus näitab suhteid lauses.

Tegusõna väljendab tegevust või olemust. See on ajale ja kõneviisidele alluv ning omab infinitiivi ning erinevaid pöördeid (aeg, vorm). Tegusõnad moodustavad lausetes liikumise ja aega näitavate vormidega struktuuri.

Omadussõna kirjeldab nimisõna omadusi. See käänub vastavalt nimisõna käändele ning võib esineda atribuudi või predikatiivina; võrdlev ja ülivõrdeline vorm on tavapärased.

Määrsõna täpsustab tegusõna, omadussõna või teisi määrsõnu ning on tavaliselt invarne (ei käändu); see näitab näiteks aega, kohta, viisi või järjekorda.

Arvsõnad väljendavad numbreid ja järjestust; need käänduvad ning võivad toimida nii nimisõna kui omadussõna kõrval märgina.

Eessõnad moodustavad seoseid nimisõna ja lause teiste osade vahel ning vajavad koos nimisõnaga sobivat käändet.

Sidekõne ühendab lauseosi ja näitab nende omavahelisi suhteid; see hõlmab nii hargnevaid kui ühinavaid ühendusi.

Interjektsioonid väljendavad emotsiooni ja esinevad sageli iseseisvalt või lausete alguses.