Stetoskoopide

Stetoskoopide on meditsiiniline instrument, mida kasutatakse keha sisemiste helide kuulamiseks, eriti südame, kopsude ja soolestiku heli. See koosneb kahest kõrvaotsikust, mis on ühendatud painduva toruga, mis omakorda on ühendatud rindkere või diafragmaga, mis asetatakse patsiendi kehale. Diafragma on tundlik membraan, mis võtab vastu keha vibratsioone ja muudab need helilaineteks, mis liiguvad läbi toru kõrvaotsikutesse.

Stetoskoobi leiutas 1816. aastal prantsuse arst René Laennec. Tema esimene stetoskoop oli valmistatud puidust ja koosnes ühest torust, mille üks ots oli asetatud patsiendi rindkerele ja teine arsti kõrva. See disain oli mugavam ja hügieenilisem kui otse patsiendi kehale kuulamine, mis oli tavapärane praktika enne stetoskoobi leiutamist. Hiljem arendati stetoskoopi edasi, lisades kaks kõrvaotsikut ja painduva toru, mis võimaldas paremat helikvaliteeti ja kasutusmugavust.

Tänapäeval on olemas mitmeid erinevaid stetoskoopide tüüpe, sealhulgas akustilised ja elektroonilised mudelid. Akustilised stetoskoobid on kõige levinumad ja kasutavad keha heli võimendamiseks membraani ja resonantskambri süsteemi. Elektroonilised stetoskoobid kasutavad mikrofoni heli salvestamiseks ja selle seejärel võimendamiseks, mida saab kuulata kõrvaklappidest. Stetoskoope kasutavad laialdaselt arstid, õed ja muud tervishoiutöötajad diagnostika ja patsiendi seisundi jälgimise eesmärgil.