Sporofüüdi

Sporofüüdi (gen. sporofüüdi) on taimede alternatsioonide generatsioonide elutsüklis diploidses faasis kasvav põlvkond. See areneb zygoodist pärast viljastumist ning sisaldab kahte seti kromosoome (2n). Sporofüüdi peamine ülesanne on meioosi teel spooride tootmine, mis on haploidne ja mis annavad aluse järgmisele gametofüüdi põlvkonnale.

Gametofüüd on haploidne põlvkond, mis toodab sugurakke. Sporofüüdi ja gametofüüdi vaheline suhe varieerub taimerühmades: bryofyütide (sammalised) puhul on sporofüüdi sageli füüsiliselt ja tasuvuslikult sõltuv gametofüüdist ning lühiaegne; vasktaimedel (nagu sõnajalad, karpjalad ja poegadega taimed) on sporofüüdi tavaliselt iseseisev ja domiinantne ning moodustab suurema osa taimekehast.

Struktuuriliselt on sporofüüdi väga erinev edasiareng. Bryophyta gruppides on sporofüüdi tavaliselt lihtne ja ajutine ning see kasvab gametofüüdi peal või selle küljes. Vasktaimedel, sealhulgas sõnajalgadel ja seemtaimedel, on sporofüüd tavaliselt põhifaasina täisväärtuslik ja iseseisev taim, kus sporangiaid (spooride tootmiseks) paikneb tavaliselt varte või tüvede küljes ning mõnes rühmas ka hele või koos strobilidega. Seemtaimedel on sporangia sageli spetsiaalsetes kogumikes, nagu koned või lillede sees asuvad punktiirid.

Spore moodustumine toimub sporangiumides meioosi teel; haploidseid sporesid germineerub järgmiseks gametofüüdseks. Seed- ja veesilmade jaoks on oluline üksikasjalik tsükli eristamine: meektingis on sporangia ja microsporangia (mehed) ning megasporangia (naised), millest arenduvad vastavalt male ja female gametofüüdid; seemed kaitsevad ja annavad edasikandumiseks lisatuge.

Kokkuvõte: sporofüüdi on diploidses faasis esinev põlvkond alternatsioonis, mis tekitab spore, võimaldades taimeri elu jätkumist ja geneetilise varieeruvuse suurendamist läbi meiosi. Selle roll ja ilming on erinev sõltuvalt taimerühmast, kuid elutsükli keskne osa on sporofüüdi ja gametofüüdi vaheldumine.